Sufismi ehk araabiakeeli tasawwuf’i all mõistavad õpetlased ja sufid islami sisemist, müstilist, esoteerilist või psühho-spirituaalset mõõdet. Vaatamata oma paljudele erinäolistele avaldumisvormidele on sufi praktikad põhiolemuselt lihtsad: sufi andub Jumalale armastuses ikka ja jälle, mis tähendab, et teadvuse olemus (taju, mõtted, tunded ning oma enesetunnetus) kui Jumala kingitus või täpsemalt Jumala avaldumisvorm ümbritsetakse armastusega. Sufi filosoofiline koolkond tekkis Lähis-Idas 8. sajandil, ent tänapäeval eksisteerivad selle harud mitmel pool maailmas.

Sufismist on lähtunud suurel hulgal türgi-, pärsia- ja urdukeelset poeesiat, millest väärivad erilist esiletõstmist Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī (türgi keeles Celâladin Mehmet Rumi, 1207–1273 AD, luuletaja ja sufi õpetlane) teosed, ning samuti tulenevad siit mitmed pühendumistantsu traditsioonid nagu sufi pöörlemine ja qawwali muusika.

Aastal 1273 asutasid Rūmī järgijad tänapäeva Türgi territooriumil Konyas ühe tuntuima sufi ordu Mevlevi. Neid teatakse ka kui pöörlevaid dervisheid tänu oma kuulsale sema-nimelisele tantsu- ja muusikatseremooniale, milles dikhr – pöörlemine sümboliseerib Allahile mõtlemist.

Ottomani Impeeriumi ajal oli Mevlevi orgaaniliselt türgi ühiskonda sulandunud ordu, kelle mitmed liikmed teenisid olulistel ametikohtadel. Mevlevi ordu keskus asus Konyas, kuhu ka Rūmī maetud on. Istanbulis on Mevlevi klooster, kus viiakse läbi avalikke sema tseremooniaid.

Sufi pöörlemine, mis kujutab endast mõtlust keereldes, pärineb vanadelt India müstikutelt ja Türgi sufidelt ning seda viivad tänini läbi Mevlevi ordu dervishid (sufi askeetliku religioosse tarika või vennaskonna liikmed, kes on tuntud oma äärmise vaesuse ja ranguse poolest). Sema väljendab inimese hingelise tõusu müstilist teekonda vaimu ja armastuse kaudu täiuslikkuse poole. Pöördudes tõe teele, kasvavad jüngrid läbi armastuse, hülgavad oma ego, leiavad tõe ning jõuavad t täiuslikkusse”. Seejärel pöördutakse teekonnalt tagasi inimestena, kes on saavutanud küpsuse ning kõrgema täiuslikkuse armastamaks ja teenimaks kõike loodut.

Festival „Taevapargi pühitsemine“ (16. – 25. august 2024) toob Kagu-Eesti väikelinna kokku eklusiivsed esinejad tervest maailmast- Gruusiast, Jaapanist, Türgist, Kanadast, Šotimaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt jm. Publikut ootab sümbioos maailmakultuurist ja maailmausunditest läbi muusika, rituaalsete etteastete ja tantsu. Taevapark pühitsetakse 8 eriilmelise pühitsuskontserdiga. Sündmused toimuvad lisaks Põlva Kultuurikeskusele Põlva Maarja kirikus ning Intsikurmu metsapargis.

Festival kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tartu2024 põhiprogrammi.

Sündmust toetavad: Euroopa Kultuuripealinn Tartu2024, Coop Põlva, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Põlva vald, EU-Japan Fest.

Korraldajad: Põlva Kultuurikeskus koostöös Ida-Muusika Festivaliga Orient.