|
Kohalike inimeste väärtushinnangutele, identiteedile ja elukeskkonnale toetuv kultuur on Põlvamaal väga mitmekesine. Põlvamaa südamest Himmastest on pärit eesti rahvusliku liikumise ja pärimuskultuuri suurkuju Jakob Hurt, just siin sündis 1855. aastal esimese teadaoleva laulupühaga eesti laulupidude traditsioon – rahvakultuuri põhi on Põlvamaal tugev. Intsikurmu lauluväljakul, mis on kujunenud Eesti rahvakultuuri üheks sümboliks, korraldatakse traditsioonilisi regionaalseid ja üleriigilisi rahvakultuuriüritusi.
Samuti toimuvad Põlvamaal nendega vaimses sidemes olevad kaasaegsed kultuurisündmused . Traditsiooniks on saanud rahvamuusika kaasaegse interpreteerimise festival FolkFest, rahvusvaheline noortetantsu festival Vikkel-Fest ja lasteaialaste folkloorifestival "Kes aias". Aluse panevad neile aga kümned siinsed kollektiivid ja nende ettevõtmised. Samuti maakondlikud kollektiivid, poolesaja liikmega rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ, maakonna noorte puhkpilliorkester, rahvapilliorkester, poiste ja noorte meeste koorid jne.
Põlvamaa kultuuri kõige omapärasemaks ja ehedamaks nähtuseks on seto pärimuskultuur ja seda viljelevad folkloorirühmad ning teised kollektiivid. Nendele toetuvad leelo- ja käsitööpäevad ning traditsioonilised seto rahvakalendri tähtpäevad. Setomaa on üks väheseid kohti Eestis, kus pärimuskultuur on säilitanud oma loomuliku järjepidevuse ja on veel elulaadi osa.
Oma osa Põlvamaa kultuuri järjepidevusse ja loomulikku arengusse annavad 34 nüüdisaegset raamatukogu ja viis suuremat muuseumi. Viimastest on Seto Talumuuseum kogu seto kultuuri vaimne keskus.
Omakultuuri kõrval on kogu Eesti kultuuripildis oluline ka seos kaasaegse kunstiga. Moostes asub külalisstuudio, kus resideerivad kunstnikud kogu maailmast, Põlvas aga Maarja galerii, mille peaettevõtmiseks on rahvusvaheline loodusteemaline preemianäitus "Järv". Aktiivselt tegutsevad ja arenevad Põlva kunstikool ja Põlva, Räpina ning Värska muusikakoolid. Muljetavaldav on ka külateatrite tegevus ja kooride ning rahvatantsurühmade aktiivsus.
|
