Uudised

Metsandustalu, mille ühte nurka jooksevad kokku Kassilaane, Võuküla ja Jaanikese külade piirid, hooneteni jõudmiseks tuleb kilomeetri jagu metsateed mööda sõita. Kohale jõudes selgub, et taluperemeest ja -perenaist Eiki ja Mai Zernaskit võib vabalt võrrelda Põrgupõhja pererahvaga Tammsaare teosest “Põrgupõhja uus Vanapagan”, sest tööd on tehtud roppu moodi.


Aru talu peremees Eiki Zernask peab tähtsaks järjepidevust.
Foto: Aare Plakk

Aru talu õnn on olnud juurte järjepidevuse hoidmine, sest Eiki sai talu tagasi siis, kui ema veel elas, kuigi ta ise oli sündinud Tartus. Perenaise Mai juured on Rasina kandist. Eiki Zernask töötab Riigikogu kantselei haldusteenistuse asedirektorina, kuid viibib Aru talus nii sageli, kui see on võimalik. See on sealkandis ainuke talu, kus kõik esialgsed hooned säilinud on. Isegi saviseintega rehi, kuhu õigeaegselt eterniitkatus peale oli pandud.

Kauaaegse koostööpartneri Põlva Metsaomanike Seltsi metsamajanduse konsulendi ning naabrimehe Kalle Petersoni sõnul on talumaadel pidevalt tehtud valgustus- ja harvendusraiet ning kaevatud ja rekonstrueeritud kraave.

Aru talu peremees ja perenaine võtsid metsahooldamise ja -kasvatamise suuna juba talu tagastamisel ning väljamõõtmisel 1992. aastal, sest nõuandja oli lähedusest võtta. “Oleme ise väga alalhoidliku loomuga. Isegi puud on kahju põletada. Samas oleme uhked, et kasvatame metsa lastelastele, mitte ei talita ühepäeva-peremehena,” nentis Eiki Zernask.

Aru talu 49 hektaril kasvab igas vanuses metsa, isegi päris ilusaid männikuid ning kuusikuid. Kõik hooldus-, valgustus- ja harvendusraided on 49 hektaril tehtud. Samas on majandamise üheks läbivaks teemaks olnud ka metsa kuivendamine. Nii rekonstrueeriti eelmisel aastal ligi kilomeeter kraave. Vahetult maja taga asus üks lank, kus ei saanud liigse märja pinnase tõttu harvendusraiet teha. Pärast kraavide kaevamist ja rekonstrueerimist saab seal nüüd kingadega käia.

Tänu metsade hooldamisele ja kuivendamisele on Aru talu metsade kvaliteet märkimisväärselt tõusnud. Seda hindas ka talumetsamajandaja konkursi hindamiskomisjon.

Aru talu nimi viitab sellele, et siinsetel maadel kasvasid juba õige vanal ajal kaasikud. 19. sajandi lõpuks olid neist paljud põldudeks tehtud. Praegu aga kasvab Aru talu maadel uuesti kasemets. Kalle Petersoni sõnul on Põlvamaa metsatalupidajad ka varasematel aastatel päris mitmel korral auhinnalistele kohtadele tulnud.

Lühendatult Raivo Sihveri artiklist
Põlvamaa ajalehes Koit 29. juuli 2010

Vt ka www.polvakoit.ee