Korraldus
Millist tuge on võimalik saada lasteaias või koolis kohapeal ning kuidas saab last, tema vanemaid, haridusasutuste ja omavalitsuste spetsialiste aidata riikliku õppenõustamise süsteemi Rajaleidja võrgustik?
Kust leida abi, kui lapsel on raskusi õppimise, käitumise või suhetega? Kui muret pole õnnestunud perekeskis lahendada, siis tasub esmalt pöörduda lapse õpetaja poole. Temale saab lapsevanem rääkida, mida ta on tähele pannud, mida laps on kodus teinud ja rääkinud. Samuti saab õpetajalt tagasisidet, milline on olukord lasteaias või koolis, kas õpetajad on midagi sarnast täheldanud. Koos arutamine on esmalt kõige paslikum.
Lahenduse leidmisel tulevad appi õppeasutuse tugispetsialistid
Kui selgub, et laps vajab siiski rohkem abi, kaasab õpetaja järgmiseks lasteaia või kooli tugispetsialisti või aitab vanemal temaga kontakti saada.
Tuge peab pakkuma kohe, kui lapse abivajadust on märgatud. Lasteaias on põhilised tugispetsialistid logopeed ja eripedagoog, ent paljudes on võimalik juba praegu saada ka psühholoogi ja/või sotsiaalpedagoogi abi. Kooli tugispetsialistid on eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog ja logopeed ning kindlasti peab olema ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (HEVKO), kelle ülesanne on korraldada tuge vajate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks koolisisest meeskonnatööd ning koordineerida haridusasutusevälist võrgustikutööd. Lasteaedades praegu kohustust sellise ametikoha moodustamiseks ei ole, ent paljudes juba tegutseb arengulise erivajadusega laste õppe koordinaator (AEVKO), kes koostöös õpetajate, tugispetsialistide ja lastevanematega selgitab välja lapse arengut takistavad asjaolud ja korraldab juhtumipõhist võrgustikutööd ja koostööd lapse vanematega.
Kooli abivõimalused jagunevad kolmeks: üldine, tõhustatud ja eritugi.
Kuigi sageli on koolidel arusaam, et koolivälise nõustamismeeskonna soovituseta ei ole neil võimalik õpilast aidata, siis on päris suur hulk meetmeid, mida saab lapse abistamiseks rakendada üldtoe korras. Sellise toe vajadus võib tekkida ajutistest õpiraskustest, mis on tingitud tervislikust seisundist, puudumistest, lapse vaimse tervise olukorrast, kergemast suulise või kirjaliku kõne probleemist. Kool võib kohandada õpet lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, tehes muudatusi või kohandusi õppeajas, -protsessis ja -keskkonnas. Lapsel võib vaja olla ka ajutist või perioodilist lisajuhendamist. Kool saab õpet individualiseerida, mis tähendab täiendavat tööjuhiste selgitamist, kohandatud õppematerjale, erineva raskusastmega ülesandeid ning taju ja mälu toetavaid abimaterjale. Tuge võib pakkuda ka näiteks täiendavate liikumis- või puhkepausidega.
Abivõimalused jagunevad kolmeks: üldine-, tõhustatud- ja eritugi.
Kellele ei piisa õpetaja individuaalsest juhendamisest tunnis, saab lisatuge individuaalselt või õpiabirühmas. Vajadusel koostatakse õpilasele mõnes aines individuaalne õppekava ehk õppeaine õpetamise ja õppimise spetsiaalselt kohandatud kava, kus on kirjas hetkeolukord ning kuhu, millal ja mis meetoditega jõuda tahetakse.
Sageli moodustatakse koolides ka taseme- või temporühmi ehk ühes klassis või paralleelklassiti rühmi õppetöö tarvis konkreetses aines. Komplekteerimise alus on õpilaste teadmiste ja oskuste tase. Õpilastele antakse nende võimete, teadmiste, õpioskuste ja mahu alusel kohandatud ülesandeid. Tasemerühmad võivad eri ainetes olla erineva koosseisuga ja need moodustatakse üldjuhul terveks õppeaastaks. Tasemerühma õpet korraldab klassi- või aineõpetaja ning see lähtub täismahus õppe- ja ainekavast, hõlmates klassitöös samal ajal erinevate õppemeetodite kasutamist ja eri tasemel õpet. Ajutise õpiraskusega lapsel peab olema võimalus õppeedukuse paranemise korral teise gruppi üle minna. Õpe õpiabi- või tasemerühmas või eriklassis peab olema õpilase vajadustest lähtudes põhjendatud ja ajaliselt piiritletud ning järgida tuleb haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija, koolivälise nõustamismeeskonna või mõlema soovitusi.
Kool võib kohandada õpet lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi, selleks ei pea Rajaleidja soovitust ootama.
Tõhustatud tugi tähendab, et laps võib vajada pidevat tugispetsialistide teenust, osaajaga õpet individuaalselt või rühmas, individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal või hoopis õpet kuni 12 õpilasega eriklassis.
Eritugi tähendab, et laps vajab (puude)spetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat ja -vahendeid; pidevat tugispetsialistide teenust, osaajaga õpet individuaalselt või rühmas, pidevat individuaalset tuge klassis või õpet kuni 6 õpilasega eriklassis.
Vajaduse korral tuleb õpilasele koolis tagada tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Tugispetsialistide teenuse võimalused loob kooli pidaja ja nende rakendamist korraldab direktor. Teenuse rakendamine, selle maht ja kestus otsustatakse tugispetsialistide, klassi- ja aineõpetajate koostöös. Kool võib kaasata õpilase toe vajaduse hindamisse teiste valdkondade spetsialiste väljastpoolt kooli, teavitades sellest lapse vanemat või tema seaduslikku esindajat. Tugimeetmed valitakse, arvestades õpilase vanust, vajadusi, individuaalseid eeldusi ja võimeid, samuti lahendamist vajava probleemi iseloomu ning õpilase eripära. Kuulda võetakse ka õpilase ja tema seadusliku esindaja arvamus.
Kui vanemad, õppeasutus või kohalik omavalitsus vajavad edasisi nõuandeid või erapooletut hinnangut, saab pöörduda Rajaleidja võrgustiku poole.
Kõik tegevused ja tugimeetmed pannakse kirja individuaalse arengu jälgimise kaardile. See on nagu lapse logiraamat – kajastab tema ees seisvaid ülesandeid, eesmärke, nendeni jõudmise viise ja õpetajate, tugispetsialistide, lapsevanemate tähelepanekud arengu kohta. Vähemalt kord aastas vaatab kooli tugimeeskond üle, kas rakendatud meetmed on vilja kandnud – millega jätkata, mida teha teisiti.
Lapse jaoks ei ole oluline, milline õppevorm ja toe liik valitakse – talle on tähtis saada tuge oma vajaduste alusel. Kooli ja KOV-i jaoks aga on see oluline, kuna sellest oleneb õppe rahastamine.
Rajaleidja nõustamine seab esikohale lapse heaolu
Kui vanemad, õppeasutus või kohalik omavalitsus vajavad edasisi nõuandeid või erapooletut hinnangut, kuidas lapse toetamiseks tegutseda, saab järgmiseks pöörduda riikliku õppenõustamise süsteemi Rajaleidja võrgustiku poole. Rajaleidjasse võib pöörduda igaüks, kellel on küsimusi lapse arengu, õpitee, käitumise vm kohta. See ei eelda suunamist haridusasutuselt. Üldiselt aga jõuavad Rajaleidjasse keerukamad juhtumid. Näiteks jõuavad vanemad ja kooli spetsialistid üheskoos arvamusele, et üldtoe korras läbi proovitud võimalustest lapse toetamiseks ei piisa, või on lapsel erivajadus, mille tõttu ta vajab tõenäoliselt suuremaid õppekorralduse muudatusi ja ulatuslikku abi. Rajaleidjasse saab pöörduda ka siis, kui eri osalistel, nt lapsevanematel ja kooli spetsialistidel või ka kohalike omavalitsuste esindajatel, on tekkinud erimeelsused, mida ei ole õnnestunud õppeasutuses lahendada.
Rajaleidjas aidatakse teha kindlaks, millist tuge laps vajab ja kuidas talle seda kõige paremini korraldada.
Sel aastal kümnendat tegutsemisaastat tähistava Rajaleidja peamine tegevus on õppenõustamine, mille käigus selgitatakse välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema haridusteed. Last ümbritsevatele täiskasvanutele antakse nõu, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab.
Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja ametlikku otsust ehk haldusakti (nt lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks, õpitulemuste vähendamiseks, tõhustatud või eritoe rakendamiseks), teeb asjakohase otsuse lapsevanema taotluse alusel kolmest Rajaleidja spetsialistist koosnev kooliväline nõustamismeeskond. Rajaleidjas aidatakse osalistega nõu pidades teha kindlaks, millist tuge laps vajab ja kuidas talle seda kõige paremini korraldada. Ka lapsel endal on võimalik otsuse tegemisel kaasa rääkida. Mõnikord ei ole ootused koolivälise nõustamismeeskonna otsusele realistlikud ega vahel ka lapse parimates huvides ning soovitus võib valmistada pettumuse. Näiteks on olnud juhtumeid, kus Rajaleidjasse on tuldud koolist valmis pandud dokumendipaki ja n-ö tellimusega: „Meil on vaja erituge, koolist kästi tulla“. Soovitame kõigil Rajaleidjasse pöördujatel olla avatud meelega, sest just koostöö aitab lõpuks parima lahenduse leida. Rajaleidja spetsialistid käivad ka haridusasutuses kohapeal vaatlemas, kui vaja on saada ettekujutus lapse toimimisest tema igapäevases keskkonnas. Üks oluline töömeetod on ümarlaud, kus lahendused sünnivad osalistega koos. Siingi on olenevalt juhtumist ja lapse vanusest üks oluline osaline ka laps ise.
Tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna töötajate kaasamine
Tihti soovitatakse vanematele, kelle lapsel on koolis või lasteaias probleemid, pöörduda psühhiaatri poole, seda ka näiteks lugemisraskuse või veidi teistsuguse käitumise korral. Arstiabi on igal juhul vajalik, kui lapsel või noorel on probleeme tervisega, millest tema raskused võivad olla tingitud. Kui õpetaja või kooli tugispetsialist lapse tervisemuresid märkab, siis teavitab ta sellest lapsevanemaid, et nad oskaks neile tähelepanu pöörata. Õpilase tervise jälgimisel on oluline roll kooliõel. Tervisemurede korral tuleks edasi suhelda perearstiga, kes aitab otsustada, kas ja millise eriarsti abi on lapsel vaja, et määrata diagnoos ja ravi; vajaduse korral teeb psühhiaatriga e-konsultatsiooni.
Samas on oluline teada, et koolis ja lasteaias õppimise, käitumise või suhtlemisega seotud küsimuste lahendamiseks ei pea alustama arsti külastamisest. Rajaleidjasse tulemiseks ei ole vaja arstitõendit või psühhiaatri hinnangut.
Lapsevanemale on Rajaleidja otsused soovituslikud, aga haridusasutusele ja omavalitsusele kohustuslikud.
Kui nõustamismeeskonnal on otsuse tegemiseks siiski vaja tervishoiutöötajate ekspertteadmisi, selgub see nõustamise käigus ja edasised sammud lepitakse kokku.
Kooliväline nõustamismeeskond kaasab hindamisse tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonna töötajaid vastavalt vajadusele – selleks, et anda lapse heaolust lähtuvalt parim soovitus, peab otsust mõjutavat infot olema piisavalt palju.
Rajaleidjasse tulemiseks ei ole vaja arstitõendit või psühhiaatri hinnangut.
Lapsevanemale on Rajaleidja otsused soovituslikud (kõigi meetmete rakendamise aluseks on lapsevanema nõusolek), aga haridusasutusele ja omavalitsusele kohustuslikud. Näiteks kui Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond on soovitanud lapsele eriklassi, peab kohalik omavalitsus selle võimaluse lapsevanema soovi korral mõnes kodulähedases koolis ka tagama. Kui vanem ei järgi spetsialistide soovitusi ja lapse areng seetõttu kannatab, on see koht, kus teha koostööd kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialistidega, mida praktikas Rajaleidja keskused ka teevad.
Piirkonniti erineb ooteaeg Rajaleidja spetsialisti vastuvõtule. Kõige pikem on see Harjumaal, kus elab kõige rohkem õpilasi. Alati aga on vajadusel võimalik pöörduda ka Eesti teistesse keskustesse. See ongi Rajaleidja üks võlu: me töötame võrgustikuna ja lapsevanemal on õigus pöörduda elukohast olenemata Rajaleidja igasse keskusesse.
Toetus kriisi ajal
Rajaleidja toetab haridusasustusi ka kriisiolukorras. Koolis või lasteaias juhtunud õnnetuse korral, mis takistab tavapärast õppetegevust, pakub Rajaleidja kriisimeeskond haridusasutustele tuge kooli kriisitegevuse korraldamisel. Nõustame kõiki osalisi ja juhendame õpetajaid, kuidas rääkida õpilastega keerulistel teemadel.
Sellest aastast tegutseb Rajaleidjas võrgustikuülene kriisimeeskond, kes on hästi koolitatud ja valmis reageerima. Aprillis lõppes projekt „Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis“, mille eesmärk on edendada traumateadlikkust haridusvaldkonnas ja toetada haridusasutuste võimekust reageerida traumakogemustega õpilaste vajadustele. Projekti käigus õpetati välja 16 spetsialisti, kes on valmis Eestis korraldama TRT-mudelil (ingl teaching recovery techniques) põhinevaid koolitusi koolide ja lasteaedade tugispetsialistidele ning õpetajatele.
Rajaleidja kriisimeeskond pakub haridusasutustele tuge koolis või lasteaias juhtunud õnnetuse korral.
Endiselt töötab Rajaleidjas neli Ukraina psühholoogi. Alates aprillist oleme nende tegevuse ümber korraldanud ja nüüd saab kutsuda neid kooli ning lasteaeda nõustama lapsi, õpetajaid ja lapsevanemaid. Haridusasutuste ja Ukraina spetsialistide kontaktisikuks on Rajaleidja büroode juhid.
Järgmisest õppeaastast algab järkjärguline üleminek eestikeelsele haridusele. Eestikeelne haridus tagatakse ka haridusliku erivajadusega lastele. Nende üleminek eestikeelsele õppele saab toimuda lapsele jõukohases tempos. Nõu ja tuge koolidele ning lasteaedadele saab samuti Rajaleidjast.
Rajaleidja kohta saab lähemalt lugeda ja meiega ühendust võtta kodulehe kaudu.
Foto: Tiina Kütt
haridus-ja noorteameti Rajaleidja keskuse juht
Allikas: https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/haridusasutuste-ja-rajaleidja-keskuste-abivoimalused-tuge-vajavatele-lastele?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTEAAR2Pn1O7DSI1wvY_RI7IyJG7IFfYtOHDeH_0Pz77CIxCnylixQ1o2Tw4i8E_aem_AVjmQET0tU0ZSKOWBP5h7guBaR_ey_zvZBnl-Rlkom6D2F3qOBErlxA3y-hrT5DoaRurAjN8ZRzLhBeRx8X-GVfi
