Ukraina inimeste abistamine Põlvamaal

NB! Kõik sõjapõgenikud, kes on jõudnud otse Põlva maakonda oma sõprade või tuttavate abiga ja pole oma teekonnal täitnud ühtki registreerimisdokumenti, tuleb pöörduda kohaliku piirkonnapolitseiniku poole.

Toetame Räpina valda saabunud ukrainlasi
Räpinas on end sisse seadnud esimesed perekonnad, kes on siia põgenenud Ukrainas toimuva sõja eest. Räpina Vallavalitsus on hoolitsenud kõige esmase ja elementaarse eest, kuid pered vajavad lisaks sellele ka igapäevasteks toiminguteks ja isiklike esemete ostuks raha.

Räpina Vallavalitsus kogub rahalist abi valda saabunud ukrainlaste heaks, mille eest saavad nad soetada vastavalt vajadusele puuduolevaid esemeid.

Makse saaja: Räpina Vallavalitsus
Kontonumber: EE382200221031255386 (Swedbank)
Selgitus: Ukraina
Viitenumbrit ei ole vaja lisada

 

Majutusinfo

Esmajärjekorras majutuvad sisserännanud oma lähedaste ja tuttavate juurde, riik toetab abivajajaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid. Majutuse puudumisel korraldab sisserännanute lühiajalise majutuse Sotsiaalkindlustusamet (ukraina@sotsiaalkindlustusamet.ee), koostööd tehakse ka kohaliku omavalitsusega, tagades majutuse, toitlustuse jm esmase abi andmise kindlas majutusasutuses.

Mida teha, kui oled juba Eestis (tööl, õppimas, külas) ja ei pääse koju Ukrainasse?

  • Võta ühendust Ukraina suursaatkonnaga ja anna oma Eestis viibimisest teada: estonia.mfa.gov.ua . Saatkond on Ukraina kodanike esimene kontaktpunkt Eestis. 
  • Kui sul on Eestis ajutine viibimispaik, püsi rahulikult oma asukohas ja jälgi uudiseid.
  • Schengeni viisaga saab Ukraina kodanik Eestis viibida 90 päeva poole aasta (180 päeva) jooksul. Kui sinu viibimisaeg Eestis hakkab lõppema, ära muretse selle pärast: Ukraina kodanikud, kelle viisa vm Eestis viibimise alus on lõppenud või lähiajal lõppemas, saavad Eestisse edasi jääda. Viisa vm siinoleku aluse pikendamist taotleda vaja ei ole.
  • Sotsiaalkindlustusamet on kaardistanud soodushinnaga majutust pakkuvad hotellid. Olemas on ka ajutiste varjupaikade kontaktid. Infot jagab 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Terviseabi

  • Tervisenõu saab inglise ja vene keeles perearsti nõuandetelefonil 1220 (välismaa numbrilt helistades +372 634 6630). Vajadusel suunatakse hädaabinumbrile 112.
  • Psühhosotsiaalne kriisiabi on kättesaadav telefonil 116 006 või rahvusvaheliselt helistades +372 6147 393. Lisaks veebivestluste vahendusel aadressil: www.palunabi.ee. Tugi on tagatud eesti, inglise ja vene keeles.
  • Vastuvõtukeskustesse saabunud põgenikele pakutakse esmast tervisekontrolli ja -nõustamist ning teostatakse COVID-19 kiirtestimine. Vajadusel pakutakse esmaabi ning antakse infot tervishoiuteenuste võimaluste kohta. Kõigile põgenikele võimaldatakse täiendav tervisekontroll nakkushaiguste leviku ennetamiseks.

  • Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu arstiabi, vältimatu hambaravi, COVID-19 testimine ning COVID-19 vaktsineerimine ja rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenused. Ravikindlustuse saamine toimub samamoodi, kui teistel Eestis elamisõigust omavatel inimestel. Sealhulgas on kindlustatutega võrdsustatud lapsed, rasedad, pensionärid, õpilased, üliõpilased jt inimesed.

Töö
  • Eesti Töötukassa internetikeskkond, kus tööandjad saavad panna üles oma tööpakkumised ja Ukrainast saabunud inimesed saavad tööandjatega ühendust võtta ning uurida töövõimaluste kohta https://www.onlineexpo.com/ee/tookohad-ukrainlaste-jaoks-eestis/
  • Kui Eestisse viisavabalt või viisaga tulnud Ukraina kodanik leiab endale ajutise töökoha, peab tööandja registreerima lühiajalise töötamise. Tööle asumisega tekib ka õigus ravikindlustusele. Eestis on ravikindlustatud nii lühiajaliselt töötav kui elamisloaga töötav välismaalane
  • Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus end töötuna arvele võtta ning saada tööturuteenuseid ja -toetusi samadel alustel Eesti teiste alaliste elanikega.

Lisateave Ukrainaga seotud küsimustes
  • Riigiinfo telefon 1247
  • Konsulaarabi küsimused Ukrainas viibivatele Eesti kodanikele: +372 5301 9999
eu