1992. aastal vägistas 45-aastane sõiduõpetaja Itaalias 18-aastase noore naise tema esimesel sõidutunnil. Mees mõisteti süüdi, kuid hiljem tühistas Itaalia ülemkohus otsuse põhjendusega, mis tekitas laialdast pahameelt: kuna kannatanul olid jalas kitsad teksad, pidi ta kohtu hinnangul nende eemaldamisele kaasa aitama, mis viitavat justkui nõusolekule. Sellest otsusest sai ohvrit süüdistava mõtteviisi ilmekas näide.

Kohtuotsusele reageerisid kiiresti Itaalia parlamendi naised, kes läksid solidaarsuse märgiks tööle teksades. Protest kasvas rahvusvaheliseks liikumiseks seksuaalvägivalla vastu ja teksadest sai selle sümbol.  Mõni aasta hiljem sai Los Angeleses sellest ajendatuna alguse Denim Day ehk teksapäeva kampaania, mida on sellest ajast saati korraldatud igal aastal.

Ohvritele näpuga näitamine aitab vägivallakultuuril püsida

Eestis nõustub paraku enam kui kolmandik inimestest (38%) väitega, et naised ise põhjustavad oma riietusega vägistamise ohvriks langemist. Sellised hoiakud on kahjulikud.

Seksuaalvägivald ei toimu inimese riietuse või käitumise pärast, vaid siis, kui toimepanija otsustab teise inimese piiridest ja tahtest üle astuda. See, kuidas inimene riietub, ei anna kellelegi õigust tema piire rikkuda.

Ohvrit süüdistav hoiak on vale. See paneb vastutuse toimepanija asemel ohvrile. Keegi ei palu ega vääri vägistamist. Selline suhtumine süvendab häbi ja enesesüüdistust ning võib takistada abi otsimist.

Esimest korda Eestis: teksapäev

Aprilli viimasel kolmapäeval, tänavu 29. aprillil, tähistatakse kogu maailmas teksapäeva. Tänavu toimub see sotsiaalkindlustusameti ohvriabi eestvedamisel esimest korda ka Eestis. Tegu on seksuaalvägivalla ennetamise päevaga, mille sõnum on lihtne: pole oluline, mida sa seljas kannad – ükski riietus ei õigusta ega põhjusta seksuaalvägivalda. Vastutab alati toimepanija. Ka alastus ei tähenda nõusolekut seksiks. Seal, kus puudub vaba nõusolek, on tegu piiride rikkumisega.

Mida saad sina teha?

Vägivald ei kao iseenesest. See hakkab taanduma siis, kui oleme valmis sekkuma, vaidlustama kahjulikke hoiakuid ja toetama neid, kes on vägivalla tõttu kannatanud. On oluline rääkida avalikult, et nõusolek, austus ja sooline võrdõiguslikkus on tervete ja turvaliste suhete alus.

Teksapäev ei ole lihtsalt üks päev teksade kandmiseks. See on üleskutse märgata, milliseid kahjulikke sõnumeid me ühiskonnas edasi anname. Toetav ühiskond algab lihtsatest valikutest: kas küsime süüdistavalt, miks inimesel selline riietus seljas oli või hoopis, miks keegi otsustas tema piire rikkuda? Kas me pisendame seksistlikke nalju ja ohvrit süüdistavaid kommentaare või julgeme neile vastu astuda? Kas me oskame rääkida seksuaalsest nõusolekust selgelt, arusaadavalt ja austavalt?

Üleskutse: 29. aprillil kanname teksaseid!

👖Kanna kolmapäeval, 29. aprillil teksaseid, et väljendada toetust seksuaalvägivalla üleelanutele ja aidata luua hoolivamat ja turvalisemat ühiskonda. Tee endast pilt ja postita see sotsiaalmeediasse tekstiga:

Mina kannan täna teksaseid, et seista vastu ohvrite süüdistamisele. Asi ei ole riietuses. Seksuaalvägivalla eest vastutab alati toimepanija. #teksapäev #ohvriabi

👖Jaga sotsiaalmeedias ohvriabi FB postitusi ja abiinfot, et vajalik teave jõuaks võimalikult paljude inimesteni, sealhulgas nendeni, kes võivad ise abi vajada või soovivad kedagi toetada. Kasuta viidet #teksapäev

Liitu teksapäeva sündmusega FB-s: https://fb.me/e/5WIiUa5i1

Vaata lisaks: www.palunabi.ee/teksapaev

Loe ka: Elanikkonna hoiakud ja teadlikkus seksuaalvägivallast 2024

Abi on olemas

• Vägistamise, seksuaalse ründe või nende kahtluse korral pöördu 7 ööpäeva jooksul võimalikult kiiresti seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse (24/7). Lisainfo: www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivald
• Hädaolukorras helista 112.
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 töötab ööpäevaringselt, pakub kriisinõustamist ning annab infot õiguste ja abivõimaluste kohta. Lisainfo: www.palunabi.ee

! Seksuaalvägivalla ennetamine ja kannatanute toetamine algab sageli väikestest, aga olulistest sammudest. Igaüks saab aidata kaasa sellele, et inimesed tunneksid end rohkem hoituna, kuulduna ja turvaliselt. Siinkohal mõned soovitused sulle.

• Kuula ja usu.
  Kui keegi räägib sulle oma seksuaalvägivalla kogemusest, kuula teda rahulikult ja ilma süüdistamata. Tema kogemus ja tunded on päris.
   
• Ole oma sõnadega hooliv
  Toetavadja rahustavad sõnad aitavad tunda, et ta ei ole oma kogemusega üksi. Mõnikord piisabki lihtsalt sellest, et oled vaikselt tema kõrval.
   
• Ära otsi süüd kannatanus.
  Ära küsi miks ta midagi tegi või ei teinud. Ütle talle, et see ei olnud tema süü. Vastutus seksuaalvägivalla eest on alati toimepanijal. Keegi ei palu ega vääri vägistamist.
   
• Märka olukordi.
  Pane tähele, kuidas sinu ümber räägitakse seksuaalvägivallast ja ohvritest. Süüdistavad või vägivalda pisendavad naljad, kommentaarid või vihjed võivad teha haiget ja kinnistada kahjulikke hoiakuid. Kui saad, ütle rahulikult välja: „See ei ole okei.“.
   
• Räägi piiridest ja seksuaalsest nõusolekust...
  ... oma sõpradega ja lähedastega. Intiimne suhe on turvaline vaid siis, kui mõlemad on päriselt nõus. Igal inimesel on õigus ise otsustada, kas, millal ja kellega ta soovib lähedane olla.
   
• Sekku turvaliselt, kui märkad ohtlikku olukorda.
  Kui näed, et kedagi survestatakse või kasutatakse ära, otsi abi ja tegutse võimalusel turvaliselt.
   
• Jaga infot abivõimalustest.
  Mõnikord on kõige olulisem samm see, et inimene teab, kuhu pöörduda.
   
• Tutvu seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ja ohvriabi võimalustega.
  Teadmine olemasolevast abist aitab märgata, toetada ja suunata.
   
• Ära pea seksuaalset ahistamist normaalseks.
  Seksuaalne ahistamine tööl, koolis, internetis või avalikus ruumis ei ole lubatav.
   
• Aita luua hoolivamat ja turvalisemat keskkonda.
  Toetav suhtumine, austus ja märkamine võivad olla kellelegi väga suure tähendusega.
  Sa ei pea kõike üksi lahendama. Oluline on märgata, uskuda, toetada ja vajadusel suunata abi juurde. Anna märku, et sa märkasid.

Annika Silde, sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuse juht

Kai Part, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst, Tartu Ülikooli õppejõud ja ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert.